Abiks metsa müümisel

Siit leiad infot, kui soovid müüa metsakinnistu või kasvavat metsa. Samuti leiad lahenduse, kui sinu metsal puudub veel metsamajandamiskava.

Metsa vanuse määramine

Metsa hindamine

KASVAVA METSA MÕÕTMINE, MAHU JA HINNA
ARVUTAMINE RAIEÕIGUSE VÕÕRANDAMISEL


Kasvava metsa mahu ning hinna teadasaamiseks on mitmeid võimalusi:
1) jätta metsa maht ja hind ostja määrata,
2)
kasutada metsa majandamise kava või soovituste andmeid,
3)
lasta kasvav mets enne maha raiuda ja seejärel mõõta ümarpuit ning arvutada
hind,
4)
kasutada nii mahu kui hinna määramiseks harvestermõõtmise tulemusi,
5)
kasutada kasvava metsa mõõtmisel ja hinna määramisel spetsialistide abi,
6) omanik võib ise kasvava metsa üle mõõta ja saadud tulemuste põhjal arvutada
mahu ja hinna.


  1. Jättes metsa hindamise ostja ülesandeks, omab müüja paratamatult vähem kontrolli kasutatavate mõõtmismeetodite ja nende täpsuse üle. Kui mets on eelnevalt mõõtmata ning selle tegelik maht pole kindel, võib olla probleemiks ka see, et ostja ei riski pakkuda hinda, mis tunduks metsa müüjale õiglane. Pange ennast metsaostja olukorda – kas julgeksite maksta hinda, mis tundub küll õiglane, kuid millega kaasneb risk: võib-olla on puitu siiski vähem? Nii on kasvava metsa ostjal loomulik pakkuda hinda, mille puhul võib kindel olla, et tehingust kahjumit ei tule. Sellise hinnamääramise eeliseks on toimingute vähene ajakulu, puuduseks tõenäoliselt oluliselt madalam kasvava metsa raieõiguse müügi hind.
  2. "Metsa majandamise kava" või teise nimega "Metsa majandamise soovitused" on andmekogum, milles on iga eraldi käsitletava metsaosa ehk metsaeraldise kohta avaldatud selles kasvavate puuliikide tüvede mahud. Need mahud on võimalik jagada prognoositavate tüvedest raiumisel saadavate palkide, peenpalkide, paberipuidu jne osakaalude vahel. Prognoosi tegemisel läheb vaja spetsialisti abi. Prognoositud palkide, paberipuidu jne mahtusid saab kasutada müügihinna arvutamisel. Metsa majandamise kava koostatakse kiirmeetoditel saadud andmeid kasutades metsaressursi üldisemaks hindamiseks, mitte iga  metsaosa võimalikult täpseks mahu määramiseks. Metsa majandamise kavade lubatud viga puidu mahus on ±15% kahel kolmandikul juhtudel ja ±20% ülejäänud juhtudel (Metsa korraldamise juhend. – RTL 1999, 69, 902, keskkonnaministri määrus nr 25, 17. märts 1999; RTL 2000, 50, 747).
  3. Üheks tehniliselt lihtsaimaks võimaluseks, kuidas müüdava metsa mahtu teada saada, on lasta mets raiuda ja seejärel ümarpuit üle mõõta. Ümarpuidu mõõtmine ja selle mahu arvutamine on märgatavalt lihtsam kui kasvava metsa mõõtmine ja mahu määramine. Selle meetodi puuduseks on asjaolu, et metsa ostja soovib enamasti kohe, juba raietööde ajal, raiutud puitu raiealalt ära viia ja üldjuhul ei ole metsaomanikul võimalik jälgida, kui palju puitu raie käigus ära viiakse.
  4. Üks täpseim, odavaim ja samas riskivabam võimalus müüdava metsa mahu määramiseks on harvestermõõtmine. Metsa mahu määramine toimub samaaegselt seda harvesteri ehk metsaraiemasinaga raiudes. Harvesteri mõõtmisseadmed võimaldavad õige reguleerimise puhul hoida puidu mahu määramisel viga piirides ±2%. Eestis on harvestermõõtmist veel vähe rakendatud, kuid näiteks Soomes on see levinuim metsa raiega seotud mõõtmismeetod, mille tulemuste põhjal määratakse metsaosa ostu-müügi hind. Harvestermõõtmisel tuleb järgida vastavat juhendit, muidu võivad mõõtmisel tekkida väga suured vead. Metsa raiuja (näiteks harvesteri juht) peab vastutama, et metsa müüjat teavitataks raie alustamise ajast piisavalt varakult, et võimaldada tal mõõtmise õigsust ja töö kvaliteeti kontrollima minna. Kui metsaomanik ei tunne harvestermõõtmise meetodit ega oska hinnata töö kvaliteeti, tuleb tal mõõtmise kontrollimiseks pöörduda metsaomanikke nõustavate organisatsioonide poole.
  5. Kasvava metsa müügihinna võib lasta määrata metsa mõõtmisega tegelevate firmade või organisatsioonide spetsialistidel. Võib kasutada odavamaid ning kiiremaid meetodeid, kuid tavaliselt on nende tulemus ebatäpsem, või tellida kasvavas metsas iga puu ülemõõtmine ehk ülepinnaline kluppimine, mis on suurema töökuluga, kuid täpsem. Kuigi mõõtmise tellimine nõuab märgatavat rahalist väljaminekut, tasuvad tehtud kulutused ennast sageli kümneid kordi.

    Suurem mõõtmistäpsus (ehk kitsamad võimaliku vea piirid) annab kasvava metsa ostjale kindlustunde, et iga väljamakstud kroon on läinud reaalse puidu eest. Kui ostja võib kindel olla saadava puidukoguse suuruses, saab ta maksta ka õiglast hinda. Puidu müüja saab antud juhul teha kasvava metsa ostjatele konkreetse pakkumise.
  6. Kasvavat metsa võib mõõta ja selle mahu arvutada ka iga metsaomanik ise. Enne esmakordset mõõtmist on siiski soovitav konsulteerida mõne vastava ala spetsialistiga. Arvestada tuleb mõõtmiseks ja arvutuste tegemiseks vajaliku ajakuluga. Ühe hektari kasvava metsa raieala tähistamiseks, puude mõõtmiseks ja tähistamiseks kulub kolmel mõõtjal (kaks mõõdavad ja märgivad puid, üks kirjutab mõõtmistulemusi üles) umbes üks päev. Arvutuste tegemiseks ja mõõtmistulemuste vormistamiseks käesolevas juhendmaterjalis antud tabelite abil kulub ühe
    raieala puhul umbes pool päeva. Kui arvutusteks on kasutada spetsiaalne arvutiprogramm, nt Raie või RaieWin, kulub andmetöötluseks umbes veerand tundi.

    Mõõtmisandmete töötlemiseks võib abi paluda metsaomanikke nõustavatelt organisatsioonidelt.
allikas: http://www.metsaliitto.ee/popFile.php?id=6

Metsa müügi protsess


Ares OÜ 2010-2017, e-mail: ares.oy@gmail.com